Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Uskumatud seiklused energiamaal

Ehk siis tegemist minu tänase tööpäeva motoga.
Kuna paar päeva tagasi hakkas uus eeskiri meil kehtima, mille alusel keerati jälle kõik peapeale, siis oli segadust täna maad ja ilm. Küll oli plaanilisi töid küll kõrgepinge rikkeid küll mingeid tööülessandeid ja kõik see ühel ja samal ajal.
Hiljem pärast lõunat, kui suurem osa tööst juba tehtud ja väheke rahulikum, siis tuli juhtivspetsialist mingi kottikesega, et näe sa olevat tellinud ja kotikesel sildike minu nimega. Nüüd jääb teil ainult ära arvata mis seal kottis küll olla võis.

Va vana vares

No läksin mina “Kevad Tormile” siin mitu nädalat tagasi, varajane esmaspäeva hommik oli ja polnud veel kodust eriti kaugele jõudnud kui tuli siuhti must lind ja kohe uuesti siuh, no sain kuidagi talt eest ära ja tundus, et jäi teine rahule, ainult kraaksus seal ähvardavalt alajaama otsas. Mis seal ikka ju oli halb enne, et äkki ei peaks sinna “Kevad Tormile” minema, no sai ikka mindud ja noh midagi väga hullu seal ju ei olnud.
Aga eile hommikul tulen mina tööle ja jälle suht samas kohas jälle siuh tuli pikeerides see sama lind ja läks uuesti alajaama katusele kraaksuma, no ma sammun ikka edasi aga kurivaim tuli sealt uuesti järgi ja siuh, oi ma sain juba kurjaks linnu peale.
No ma täna hommikul juba kodus kuulsin kuidas kuskil kuri lind väljas kraaksub. Tulin siis jälle tööle, ent hoidsin siis sellel lõigul silmad lahti ja vaatasin, et kust ta siis seekord välja ilmub. Sain juba alajaamast mööda ja lindu ei kusagil, no mis seal ikka ju jättis rahule. Olen juba peaaegu Mutsamäe teel väljas, kui järsku ei tea kust siuhti jälle ta tuli, no ega ma enam silmi ta pealt ära ei keeranud või kui siis ainult korraks, et teed ka ikka vaadata ja iga kord kui ma ette vaatasin tema tõusis jälle oksalt lendu, kuid ma jõudsin jälle pilgu temale viia siis maandus uuel oksal ja nõnda ta mind jälitaski. Õnneks suure tee juures jäi maha, kindlasti jäi sinna puu otsa mind ootama, küll ma teda juba tean.
Ei tea küll mis kuri saatus mind tabanud on või kes küll mulle selle linnu on sappa on saatnud. Saaks veel õhtul turvaliselt koju siis oma nina enam välja ei pistaks.

Ambutu

Eile oli siis see kaua kardetud päev, mil ma jäin rumalamaks, ehk siis tõmmti tarkusehammas välja. No lausa kohutav päev. Läksin 12:00-iks siis polikliinkusse ja mõtlesin, et käin veel enne WC-st ka läbi ja no siis seal otsustaski mu vööpannal, juppideks laguneda. Opp ise läks hästi, kirurg oli tore ja asjalik, kuigi jäi tunne et nad olid ära unustanud et ma pidin tulema, küsisid minult kas ma ikka pidin täna tulema. Muidu kiidedti ikka kui tubli patsient ma ikka olen ja et kui “korralik” hammas mull ikka on, ehk siis oli ikka tükk kangutamist enne kui nad selle kätte said, kirurg pidi isegi vahepeal kätt puhkama. Aga see mis oppile järgneb on kohutav, viimased 24 tundi on üks kohutav agoonia, ei saa midagi korralikult süüa ega juua ja need neetud valuvaigistid jättavad ka soovida. Aga lootus jääb et see läheb paari päevaga üle. Optimistid.

Jäärapea

Tulin öösel köögist ja jalutasin vastu vannitoa ust. Kuna pime oli siis ma ei teagi kas uks jäi terveks, pea küll valutas.
Ja siis hiljem tööl olles kui ma üks hetk vaatasin peeglisse siis oli veel punane jutt keset nägu, ning pea vaalutab ikka veel.
Kohutav päev

Öö

Kolmapäeval sai siis Wes’i uues elukohas käidud. Korter nagu korter ikka, oli olemas magamistuba, kus oli voodi ja sellega suht piirduski, ma mõtlen magamistuba, mitte korter. Siis on köök/suurtuba, ehk siis avatud köögiga, täitsa kena, kappid olid ainult äärmiselt tühjad, eriti külmkapp. Vaade oli niuke huvitav, saab jälgida igast kontorti elu ja seda kes kõik poes käivad. Wc ja vannituba olid ka ühes, kuid äärmiselt mahukas ruumis. Ja siis oli veel esik, kust läks veel üks uks peale välisukse aga kuhu, vat seda ma teile ei ütle, mitte et ma ei oleks vaatand, ma vaatasin kõikjale, aga lihtsalt kiusu pärast. Ah ja pitsat sai ka seal tehtud, vägev pitsa mille kate oli peamiselt juust, tomatipasta ja hakliha, kurki oli ka. Ananassi konserv oli ka mõeldud aga ei suudetud kuidagi seda lahti teha.
Enne seda sai kinos käidud Troni uut filmi vaatamas, täitsa äge oli. Muidu oli lahe õhtu, seltskonna üle võib ju viriseda aga kas tasub.
Reede õhtul sai ka veel kinos käidud, Kosmoses seda puhku. Esimene film oli “Söö, palveta, armasta” see söömis osa oli jube, kõht läks täiega tühjaks, muidu täitsa vaadatav film. Ja kohe järgi teiseks filmiks oli “Sotsiaalvõrgustik” mis oli ka äärmiselt lahe film, Facebooki loomimest. Ega midagi erilist polegi nagu siin oma vabadepäevadega teinud. Homme või siis õigemini täna õhtul tuleb jälle tööle minna kohutav.

Tagasi

Olen vahepeal väga pikka aega eemal siit olnud, kuid näe sattusin jälle siia.
Uus aasta hakkas suht töiselt, kuid sai need paar metsikut ööd kuidagi mööda saadetud.
See laupäev möödus jõuludeks ja ka varem saadud lauamängude mängimise tähe all. Mingi nelja paiku jõudsime tädi juurde ja pärast kiiret ampsu läks lahti: Pandemic, Bang, Agricola, Bang, Bang, Bang, Pandemic. Kuskil ühe paiku vist jõudsime tagasi koju. Esimene mäng Pandemicut oli sissejuhataval tasemel nelja mängijaga, tegelastest jäi välja dispetšer napilt võitsime. Esimene Bang oli tavaline, ülejäänud olid “A Fistful of cards” laiendiga. Agricolat sai mängitud nn pere varjanti, mida ma polnudki veel proovinud, kuid siiski suutsin võidu koju tuua. Viimase Pandemicu tegime tavalisel raskus astmel ja kahjuks ei suutnud me maailma päästa.
Pühapäeval ehk siis nüüd juba eile, käisime siis shoppamas, oli tarvis uusi teksasid, mis muidugi tähendab, et ma ostsin endale jälle hirm kallid teksad. Pärast sai veel kodus ka kolm pandemicut kahekesti mängitud, 2 võitu ja üks kaotus. Pole paha. Ei teagi kohe millest kirjutadagi, peaks tegelt magama minema. Aga ei saa avastatsin, et mu uues arvutis ei ole Messengerigi installitud, see põhjendab miks mind seal eriti viimasel ajal näha ei ole olnud. Aga üritame seda viga parandada.

EndEx