Va vana vares

No läksin mina “Kevad Tormile” siin mitu nädalat tagasi, varajane esmaspäeva hommik oli ja polnud veel kodust eriti kaugele jõudnud kui tuli siuhti must lind ja kohe uuesti siuh, no sain kuidagi talt eest ära ja tundus, et jäi teine rahule, ainult kraaksus seal ähvardavalt alajaama otsas. Mis seal ikka ju oli halb enne, et äkki ei peaks sinna “Kevad Tormile” minema, no sai ikka mindud ja noh midagi väga hullu seal ju ei olnud.
Aga eile hommikul tulen mina tööle ja jälle suht samas kohas jälle siuh tuli pikeerides see sama lind ja läks uuesti alajaama katusele kraaksuma, no ma sammun ikka edasi aga kurivaim tuli sealt uuesti järgi ja siuh, oi ma sain juba kurjaks linnu peale.
No ma täna hommikul juba kodus kuulsin kuidas kuskil kuri lind väljas kraaksub. Tulin siis jälle tööle, ent hoidsin siis sellel lõigul silmad lahti ja vaatasin, et kust ta siis seekord välja ilmub. Sain juba alajaamast mööda ja lindu ei kusagil, no mis seal ikka ju jättis rahule. Olen juba peaaegu Mutsamäe teel väljas, kui järsku ei tea kust siuhti jälle ta tuli, no ega ma enam silmi ta pealt ära ei keeranud või kui siis ainult korraks, et teed ka ikka vaadata ja iga kord kui ma ette vaatasin tema tõusis jälle oksalt lendu, kuid ma jõudsin jälle pilgu temale viia siis maandus uuel oksal ja nõnda ta mind jälitaski. Õnneks suure tee juures jäi maha, kindlasti jäi sinna puu otsa mind ootama, küll ma teda juba tean.
Ei tea küll mis kuri saatus mind tabanud on või kes küll mulle selle linnu on sappa on saatnud. Saaks veel õhtul turvaliselt koju siis oma nina enam välja ei pistaks.