Ambutu

Eile oli siis see kaua kardetud päev, mil ma jäin rumalamaks, ehk siis tõmmti tarkusehammas välja. No lausa kohutav päev. Läksin 12:00-iks siis polikliinkusse ja mõtlesin, et käin veel enne WC-st ka läbi ja no siis seal otsustaski mu vööpannal, juppideks laguneda. Opp ise läks hästi, kirurg oli tore ja asjalik, kuigi jäi tunne et nad olid ära unustanud et ma pidin tulema, küsisid minult kas ma ikka pidin täna tulema. Muidu kiidedti ikka kui tubli patsient ma ikka olen ja et kui “korralik” hammas mull ikka on, ehk siis oli ikka tükk kangutamist enne kui nad selle kätte said, kirurg pidi isegi vahepeal kätt puhkama. Aga see mis oppile järgneb on kohutav, viimased 24 tundi on üks kohutav agoonia, ei saa midagi korralikult süüa ega juua ja need neetud valuvaigistid jättavad ka soovida. Aga lootus jääb et see läheb paari päevaga üle. Optimistid.